Harilik lõokannus
Corydalis solida (L.) Clairv.
1.mai 2013
Üks esimesi õidepuhkejaid kevadel on harilik lõokannus. Lõokannust võib pidada vahest kõige kevadtaimelikumaks lilleks Eestis – juba mai lõpus hakkavad tal seemned valmima ja lehed kuivama ning uut kevadet jääb maa sisse ootama sõrmeotsasuurune mürgisevõitu mugul. Ainult selle taimega on seotud üks haruldane liblikas – mustlaik-apollo. Vaid lõokannuse lehed on selle liblika röövikute toiduks. Seetõttu silmad lahti lõokannuse kasvukohtades – äkki õnnestub kohata seda liblikat. Lõokannusega sarnastes kasvukohtades kasvavad sageli koos ka kuldtähed.
Külaservades kasvab niiskemates kohtades sageli koos eelmistega
suurte kuldsete tähtjate õitega kanakoole. See tulika perekonda kuuluva taime
nimi vihjab ta mürgisusele – "kooletab, st tapab kanu". Siiski, enne õitsemist
peetakse nii tema noori lehti kui ka mugulaid söödavaks, mürgid segavad noorte
kudede kiiret arenemist ja hakkavad kogunema alles täiskasvanud taime osades.
Seda kevadlille on ilmselt Eestis sajandite eest ohtralt levitanud inimene –
suur osa tema teadaolevatest kasvukohtadest on vanades külades.
Külaservades kasvab niiskemates kohtades sageli koos eelmistega
suurte kuldsete tähtjate õitega kanakoole. See tulika perekonda kuuluva taime
nimi vihjab ta mürgisusele – "kooletab, st tapab kanu". Siiski, enne õitsemist
peetakse nii tema noori lehti kui ka mugulaid söödavaks, mürgid segavad noorte
kudede kiiret arenemist ja hakkavad kogunema alles täiskasvanud taime osades.
Seda kevadlille on ilmselt Eestis sajandite eest ohtralt levitanud inimene –
suur osa tema teadaolevatest kasvukohtadest on vanades külades.